ET SEE ENAM EI KORDUKS ...

Mõned mõtted, mida vestlusring tekitas.

Vestlusringist jäi kõlama mõte, et kõik see, mis on olnud, on olnud nii õudne, et me keegi ei taha, et see uuesti korduks.

Muidugi ei taha, kuid me ei saa ju kindlad olla, et midagi sellist enam ei kordu. Pigem võib kindel olla, et kordub küll ja kordub just praegu kuskil mujal. Vägivald on ravimatu.

Ravimatu aga loodetavasti pole haavad, mida aeg-ajal esile kerkinud kurjus on tekitanud mõnele rahvale. Kui parasjagu selles piirkonnas on rahulikum periood, siis on aeg tegeleda oma haavadega, et oleks vähemasti rahuaja võrra rohkem tervist ja headust.

Kuni järgmise korrani.

See muidugi käi lihtsalt nii, et keegi ütleb: "Saage lõpuks üle!" Niisugune ütlus tekitab pigem pahameelt ja valu kui aitab terveneda.

Selleks on vaja siiski teha tööd. Vaadata üle märkamatult sissejuurdunud keelekasutus. Sellele juhtis tähelepanu Eerik-Niiles Kross. Näiteks oleme harjunud kuulma ütlust: "metsavennad arreteeriti..." ja ei mõtle, mida see tegelikult tähendab. Kui nii öelda, siis tunnistame, et metsavendade tegevus oli illegaalne.

Aga ei olnud ju! Nemad ei teinud midagi illegaalset, vaid nende vastu suunatud käitumine oli kuritegelik. Aluseta anonüümne tegusõna "arreteeriti" viitab, et tunnistame vaikimisi võõrvõimu vägivalla legitiimsust.

Selline keelekasutus muudab tasahilju ka psüühikat niiviisi, et inimene hakkabki vägivalda normaalseks pidama ja ebaõiglust õiglusena nägema.

Hoiduge jämedate väljaütlemiste ja vägivaldsete sõnakasutuse nakkusest, mis kaasaegses Eestis pole harv nähtus.
Muutuda märkamatult kurjaks on uskumatult lihtne. Seda võib läbi ajaloo jälgida ning kurjus võib ikka ja jälle korduda.
Kuid juba ühe inimese võrra vähem kurjust täis maailm on natuke parem maailm.
Ärge olge ükskõiksed olnu ning oleva suhtes ja andke ajaloole inimese nägu.