esmaspäev, 20. detsember 2021

Ilmus eestikeelne katoliku kiriku katekismus noortele ehk YOUCAT


I
lmus eestikeelne katoliku kiriku katekismus noortele ehk YOUCAT
. YOUCAT (Youth Catechism of Catholic Church) on paljudesse keeltesse tõlgitud raamat, mis annab noortele lugejatele ülevaate katoliku kiriku tänapäevasest katekismusest. Küsimuste-vastuste vormis katekismus selgitab kristliku usu sisu, kiriku olemust, igapäevast elu maailmas ning annab nõu Jumala poole pöördumiseks palves. YOUCAT on usuõppimise vahendiks niihästi noortele katoliiklastele kui ka kõigile kristlastele ning kõneleb keeles, mis on isegi usuvõõrale lugejale mõistetav.

YOUCAT on „Katoliku kiriku katekismuse“ (1993) rakendus, sarnaselt nagu seda teeb ka „Katoliku kiriku katekismuse kompendium“ (2005). Nende katekismuste struktuur tugineb aastasadade pikkusele katehheetilisele kogemu­sele: mida me usume, kuidas pühitseme kristlikke salasusi, kuidas omame elu Kristuses, kuidas peame palvetama? Paavst Benedictus XVI seletab YOUCATi esmaväljaande eessõnas, mis ajendas noortekatekismuse loomist ja millest see koosneb:

Katoliku kiriku uue katekismuse väljaandmisele järgnenud ülemaailmsetele noortepäevadele Roomas, Torontos, Kölnis ja Sydneys tuli kokku noorsugu üle kogu maailma. Need olid noored, kes tahtsid uskuda, kes otsisid Jumalat, kes armas­tasid Kristust ja igatsesid osadust Temaga. See tõstatas küsimuse, kas ei tuleks tõlkida katoliku kiriku katekismust noorte keelde? Kas me ei peaks tooma selles leiduvad rikku­sed tänapäeva noorte maailma? Nii sündis Viini peapiiskopi, kardinal Christoph Schönborni võimekal eestvedamisel noortele suunatud YOUCAT.

Seda tehes sai üha selgemaks, et ka see loodud tekst tuleb erinevate kul­tuuriruumide jaoks „ära tõlkida“, et jõuda inimesteni sellisel kujul, mis vastaks nende arusaamadele ja küsimustele.“

Eestikeelne väljaanne viibki ellu Benedictus XVI soovi, et kiriku õpetus oleks „ära tõlgitud“ kultuuriruumile vastavalt. Eestindamine oli paratamatu töö teksti tõlkimisel. Tõlkimine ja toimetamine tõi eesti keelde uusi termineid ning korrastas juba olemasolevat katoliiklikku usukeelt. Eri keeltesse tõlkijatele on autorid jätnud vabaduse kasutada kohalikule kultuurile sobivat pildimaterjali ja ka põhiteksti ilmestavaid tsitaate. Seda võimalust on eestindamise juures julgelt kasutatud. Katekismuse väljaandes võib leida Eestimaad ja rahvast, kiriku noori, ordurahvast ja preestreid ning meile sobilikku esteetikat. Rohkete tsitaatide hulgas on lauseid ka Eesti lugupeetud vaimulikelt, teoloogidelt ja kirjanikelt: peapiiskop Eduard Profittlich, piiskop Platon, preester Vello Salo, Elmar Salumaa, Toomas Paul, Osvald Tärk, Fanny de Sivers.

Eriti väärib mainimist noote osalemine eestikeelse tõlke valmimisel. Grupp katoliku noori luges tõlget ja püüdis hinnata, kas sõnastused on arusaadavad neile endile kui ka nende eakaaslastele väljaspool kirikut. Ka pildimaterjal on suurel määral noorte maitse järgi.

Piiskop Philippe Jourdan kirjutab katekismuse eessõnas:

Eestikeelne YOUCAT on verstapost omakeelsete teoloogiliste terminite kujunemises. Keel muutub, nii nagu maailmgi meie ümber ja seetõttu on vaja üha uuesti sõnastada muutumatut ilmutust. Seda keelt on eestlastel endil vaja avastada, luua, kasutusele võtta ja omavahel mõistetes kokku leppida, tehes seda kooskõlas eesti keele traditsioonidega.

YOUCAT on mõeldud mitte ainult noortele inimestele, vaid ka kõigile, kes huvituvad ning soovivad mõista kristliku maailma kultuurilugu. Loomulikult on YOUCAT väga sobiv õppevahend pühapäevakooli töös või koolides religiooniõpetuse tundides. See on raamat, mis ei ammenda end ühekordsel lugemisel. Selle võib alati lahti lüüa huvipakkuva teema kohalt ning saada teada, mida katoliku kirik usub ja õpetab katkematus traditsioonis. YOUCATi kohta kehtib sama, mida paavst Bene­dictus XVI kirjutas katoliku kiriku uue katekismuse kohta. „Katoliku kiriku katekismuse ülesehitus ise näitab, kuidas usk areneb ja puudutab igapäevase elu peamisi teemasid. Samm-sammult lugeja avastab, et katekismuse esitlus ei ole teooria, vaid kohtumine Isikuga, kellega koos elab kirik. Usu­tunnistusele järgneb sakramentaalse elu seletamine, milles Kristus on kohal, tegutseb ja oma kirikut ehitab. Samal viisil saab katekismuse õpetus moraalsest elust tõelise tähenduse siis, kui see suhestub usu, liturgia ja palvega.“ (Motu proprio „Porta fidei“, Benedictus XVI, 2011)“.

Ingmar Kurg

http://wps.kirjastusgallus.ee/youcat/

pühapäev, 12. detsember 2021

Raamatust "Krääbu Töllu Tsips"

Nii muljetab Gita Treice raamatust "Krääbu Töllu Tsips" 

See oli ikka tükk aega tagasi - 2007. aastal. Oli suvi ja elasime koos oma kolmeaastase tütretirtsuga mere ääres, rohkem kui 200 kilomeetrit Riiast eemal. Mul oli ainult käsikiri kaasas ja mitte midagi joonistamise tarbeks. Mingi paberi ma leidsin, kuid värvideks sain üksnes laste guaššvärvide komplekti – valge, must, punane. Needki olid ära kuivanud. Kotis oli veel must pastakas. 

Olin käsikirja läbi lugenud ning tahtsin juba kangesti joonistama hakata. Ühel päeval läksin õue ja avastasin katuselaastude hunniku. Vettinuna ja kirjutena nägid need väga maalilised välja. Võtsin mõned ning murdsin isesuurusteks tükkideks. Neile hakkasin joonistama raamatukangelaste pilte. Need valmisid  kiirelt ja kergelt. 

Nii sündiski väike maailm, kus kogu elu toimub katuselaastudel. Nüüdseks on need laastud ära näinud Pariisi, Moskva, Bologna, Bratislava, mõistagi ka Riia ja viis Jaapani näitusesaali.

Loodan, et need jõuavad ka Tallinnasse ja teistessegi Eesti linnadesse!














GITA TREICE