Esmaspäev, 20. aprill 2020

Gallusest - mõistlikkus ja mõõdukus

2020. aasta on Gallusele pisike juubeliaasta - viis aastat on möödas tegutsemise algusest. Ma ei julge loota, et Gallus tegutseks veel viiskümmend aastat - parem on üldse mitte nii kaugele mõelda ja võtta kirjastamiselu ühe raamatu kaupa. Eks siis hiljem paistab, kui kaugele jõudsime.
Kõik algas nii, nagu tavaliselt kipub olema: iga uus algus on täis lootust, ärvevust ja tuhinat proovida, kuidas läheb. Nii ka Galluse puhul. Gallus sündis puhtast rõõmust ja õhinast 2015. aasta 9. veebruaril, mis on juhuslikult valitud kuupäev ja mingit tähendust sel meie jaoks pole. Hiljem mõtlesin, et oleks võinud loomiskuupäeva valida mõne pühaku järgi. Idee tasandil oli kirjastus juba olemas aasta jagu varem. Kuupäevavalikut oleks jätkunud küll ja küll. Ilus päev oleks olnud näiteks 28. jaanuar - Aquino Thomase pühakupäev, kes on muuhulgas raamatumüüjate kaitsepühak. KaJohannes Paulus II pühakupäev 22. oktoobril oleks ilus olnud, sest see paavst on Eestis käinud ja on ise ka kirjanik. Valida oleks paljude seas, aga jäi 9. veebrauar - päev, mis pole ühegi enamtuntud pühaku päev.
Aga see kirjastamisõhin tuli suuresti ühest minu jaoks üsna ootamatust tunnetusest, et Jumal ikkagi on olemas. Pealegi on meil siin Eestis niisugune piiskop nagu ta täpselt just on: piiskop Philippe Jourdan, kel on anne rääkida rahulikult ja sunduseta katoliiklusest. Nii et kui inimesel mõnel eluperioodil on vähegi vastuvõtlikkust religiooni suhtes ja tahtmine usuasjadega tegeleda, siis tema lihtsad sõnad võivad palju aidata ja innustada. Sealjuures on alati mõõdukus, alati on vabadus. Vabadus valida kristlus või vabadus jätta kogu usuteema sinnapaika ning tegeleda millegi muuga, mis hetkel tundub olevat olulisem. Inimene võib küll palju tahta, paljust unistada (näiteks seda, et kõik maailma inimesed tuleksid usutundmisele), kuid kõik ei ole inimese määrata. Kõige muu hulgas ka see, kellest saab usklik ja kes jääb sellest puutumata.
Vabadus on oluline ka Galluses. Jah, see on alguse saanud mõttest rajada katoliiklik kirjastus, mis toetaks inimese otsinguid vaimses plaanis, kuid siin pole kübetki hukkamõistu nende inimeste valikute ja arvamuste osas, kes seda vajalikuks ei pea. Igaühel on õigus oma maailmavaatele. 
Aga kirjastus Gallus pakub võimalust kõigile soovijatele valida eesti keeles lugemiseks vaimulikku kirjandust neile, kes soovivad. Enamasti on need raamatud konfessioonide ülesed, sobides nii katoliiklastele kui ka protestantidele. Heaks näiteks on Jacques Philippe'i raamatud ja kindlasti on seda peagi ilmuv C.S.Lewise teos Neli armastust", kuna nende raamatute teemad on üldkristlikud. Oleme avaldanud mitmeid maailmapilti avardavaid raamatud. Näiteks Fanny de Siversi kogutud teosed või peamiselt luterlike vaimulike elulugudest koosnev sari Meie vaimulikud". Peab rõõmuga tõdema, et ka üks õigeusu vaimulik on selles sarjas esindatud.
Ning muidugi isa Vello Salo. Tema argipäevane müstika on midagi, millest võiks õppida iga inimene. See lihtsalt on nii mõistlik - reaalsusega arvestav ning samas tuletab meelde, et elul on ilmselt mitu suunda ning tasandit: elu võib võtta horisontaalselt, aga igaljuhul mitmekesisem on aeg-ajalt ka üles vaadata. Tema mõistlik kristlus, milles ei olnud midagi peenutsevat ega ebasiirast, on väärt eeskuju igal juhul. Ei ole juhuslik, et Galluse esimene raamat oli isa Vello elulugu. Siinkohal olgu tänatud Indrek Petersoo, kes selle raamatu ideega meie poole pöördus. Tema on ka raamatu toimetaja ja oli suur abiline isa Vellole raamatu kirjutamisel.

Niisiis, kui keegi küsiks, kuidas ma tahaks, et Gallus inimestele paistaks? Siis ma vastaks: "Mõistliku ja mõõdukana." Et need oleks kaks märksõna, mis sobiksid iseloomustama Galluse vaimulikku kirjandust.
MB

Foto: Teet Malsroos

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar